Muusika

Ma olen muusikaga tegelenud juba peaaegu 15 aastat ja minu kõige paremad esinemised on välja näinud nii: ma olen kabuhirmuga lavale läinud, seisnud seal 2-3 sekundit ja siis on aeg justkui peatunud. Sellel rahunemise hetkel pole ma enam mõelnud, et mängin nüüd ilusasti ära ja siis saab siit minema. Ma olen mõelnud millelegi palju olulisemale, kui seda olen mina või on see kontsert. Nii käitudes toimub lõhestumine. Ma olen laval ja mängin, põlved tudisevad, aga pea on selge ja sõrmed liiguvad justkui iseenesest. Mõnikord on mu kõrvad nii lahti läinud, et klaveri saade tundub täiesti uus- nagu kuuleksin seda esimest korda. Ja mängides pole ma mõelnud sellest, mida ma teen, vaid lihtsalt teinud seda.

Muusikalt olen ma õppinud kirglikkust. Muusikat ei saa teha nii, et sa ei lähe sinna üleni sisse ja ei unusta end sellesse. Ja ma räägin praegu klassikalisest muusikast! :)

Muusikat õppides hakatakse hindama ja väärtustama iga sekundit, mis ajas edasi läheb. Õpitakse kannatlikkust lihvimaks iga pisimatki detaili, sest iga noot on oluline.

Muusika õppimise võimalus peaks olema kõigile kättesaadav ja tasuta. Juhtusin pealt nägema olukorda, kus väike tüdruk tahtis minna muusikastuudiosse õppima, aga ta ema ütles, et nende perel ei ole seda 300 krooni, mida iga kuu õppemaksuks maksta. Ja kui palju on tänapäeva mõistes 300 krooni?

Muusikakooli ei minda ainult noote õppima…

Järgmises (neljandas) „Tagatargemad“ saates saab näha mööblitöösturit, kes alles hilises täiskasvanu eas jõudis lõõtsamänguni. See toob täiskasvanuharidusse uue põneva teema- muusika! Saab siis näha, mis Allari lõõtsa juurde kutsus :).