Seebi tüübid ja nende valmistamine kodusel meetodil

Niisiis, retseptid:

• Seep, mida valmistatakse seebikiviga. 

Lihtne seep sheavõiga:

85 g seebikivi lahustada 228 ml vees. Lisada seebikivi vette ettevaatlikult  väikeste portsjonite kaupa, pidevalt segades.

Sulatada 210 g kookosrasva ja 180g sheavõid. Sulanud rasvad segada ja lisada 210 ml oliivõli. Lasta segul jahtuda toatemperatuurini.

Siis segada kokku seebikivi lahus ja rasvad, mikserdada ja valada vormi.
Kui midagi jäi arusaamatuks vaata veel ka videot selle seebi tegemisest

• Glütseriinist seep lisanditega

 Glütseriinist valmisseebimassist seebi tegemine on kõige lihtsam variant nagu ma eelmises postituses kirjeldasin. Nüüd ka üks retsept, mis on hästi lihtne ja odavamate lisanditega:

Sidruni- ja kummeliseep: 250g läbipaistmatu glütseriinseebi kohta lisanditeks 1 spl kuivatatud kummeliõisi ja üks sidrun. (teine ilusam variant: läbipaistev glütseriinseep+ kollane toiduvärv, kummeliõied, sidrun ja üks kuivatatud sidruni viil seebi keskele kaunistuseks) Kummeli õite käsitsemine enne seebimassile lisamist: kuumutada paar minutit pliidil, lasta jahtuda toatemperatuurini ja nõrutada. Siis lisada seebimassile koos sidrunimahlaga.

• Aromaatne vedelseep
  

 Sulata 100g läbipaistmatut glütseriinseepi veevannis. Lisa sulanud seebimassile umbes 10 tilka kaneeli või mingit muud eeterlikku õli ja 2 tilka kollast värvi. Sega see 4 dl veega ja vala vedelseebi pudelisse. Ongi valmis :) . Seep vajab mõnikord enne kasutamist pisut raputamist.

Kuidas teha ise seepi?

Tagatargemate kodulehel on üleval vahva video, kuidas Hannes käis  seebi keetmise kursusel. Saadet vaadates jäi see seebikivi lahustamise koht mulle natuke segaseks ja kuna huvi asja vastu oli olemas, siis otsustasin need väiksed teooria puudujäägid kõrvaldada. Avaldangi siin veel valiku nippe, mida ma saatele veel lisaks leidsin.

Niisiis..

Mida on vaja?

Klaasanumat, potti, pliiti, seebivorme, mikserit ja aineid, millest seep kokku keeta.

Seebi keetmiseks on vajalikud koostisosad on seebikivi, rasvaine ja vedelik. Vedelikuks võib olla veel peale vee ka piim, ravitee või kasvõi õlu. Rasvainete valik on tänapäeval ka päris lai ja sobivad tegelikult kõiksugu variandid- vali lihtsalt see, mis endale mõnus ja hea tundub. Näiteks rapsiõli ja oliiviõli on niisutava toimega, kookosrasv on pehmendav jne.

Kust saab seebikivi?

saab mesinduspoest, keemiapoest ja mõnest apteegist ja veel paarist käsitöö kaupa müüvast netipoest.

See seebikiviga tegemine tundub jube keeruline!?

Tegelikult aga ei ole üldse! Seebikivi tuleb lihtsalt järk-järgult lahustada õiges vahekorras veega. Ohtlik võib see olla natuke selle pärast, et keemilise reaktsiooni käigus eraldub soojus, ehk siis lahus läheb kuumaks. Nagu videos oli näha, siis tuleb seda teha igasugu kaitsevahenditega varustatult klaasnõu sees.

Aga siiski, kui see seebikivi variant ei meeldi, siis on võimalik osta veel valmis seebimassi, millele saad oma valitud asjad lihtsalt sisse segada ja ma sain aru, et valmis glütseriinseebi massi kuivamise ja tahkumise aeg on ka lühem. Seega mulle tundub, et glütseriinseebi tegemine on täiesti lollikindel ja kõige mugavam võimalus ise seepi kodus teha. Sellisel juhul tuleb ainult sulatada valmisseebimass üles ja segada sinna juurde eeterlikud õlid ja muu hea kraam ja panna vormi tahkuma- ongi valmis!

Vormid??

Praegu püütakse kõikjal ja kõige pealt kokku hoida. Arvan, et seebi tegemisel on see vormide teema koht, kus võib rahuliku südamega kokku hoida. Vormi saab teha näiteks sellest papptopsist, mille sees on tavaliselt keefir ja piim ja muud sellised toiduained. Minu loominguline lähenemine tuvastas lastele mängimiseks mõeldud mere teemalistes liivavormides suure potentsiaali vormida ka armsa kujuga seebikesi. Kui seep panna sellise kõvast plastikust vormi sisse, tuleb see enne vooderdada toidukilega, sest muidu on pärast raske seda kuivanud seepi sealt välja saada. Spetsiaalsed seebivormid maksavad poes midagi saja krooni ringis ja see tundub liiga röövimine. Seebi tahenemise aeg oleneb sellest, kui suur on selles vedelate rasvade (õlide) sisaldus.

Kui palju selline asi maksma läheb?

Kui poes maksab sellise uhke eeterlikeõlide ja lisanditega naturaalne käsitööseep umbes 500 krooni kilo, siis kodus valmistatud kõige lihtsama variandi ehk glütseriinseebi puhul, on kogu lõbu kilo hind poole odavam.

Arvatavasti lihtsalt seebikivi ja kõige odavamaid tooraineid kasutades tuleb omahind veel väiksem. Kallid asjad on eeterlikud õlid ja haruldased rasvad nagu kookosrasv jms.

Internetist mingeid kommentaare lugedes jäi mulje, et see glütseriinseep on natuke pehmem kui seebikivi seep, aga kulub ka kiiremini.

Kommentaarid taas väga oodatud!

Konverents, millele registreerumiseks on vaja kirjutada motivatsioonikiri??!

Tulemas on midagi tõeliselt põnevat ja sinna registreerumiseks on aega veel vaid napilt kolm päeva!
Järgnevalt lõik konverentsi tutvustavalt lehelt (http://tedx.ee/) :
"Meie ümber tehakse kõrgel tasemel huvitavat teadust, millest meil aimugi ei ole. On hämmastavaid, loominguliselt mõtlevaid inimesi, kes suudavad nihutada meie harjunud vaatepunkti. Igaüks meist on kogenud, kui inspireeriv on kuulata mõne teise eluala professionaali rääkimas kirglikult oma asjast."

Samalt lehelt saab vaadata ka eelmise TEDxTallinna esinejate ettekandeid, millest mulle enim meeldis Aivar Halleri "Vajame vähem konkurentsi ja rohkem koostööd".

Sügisel, kui ma ennast täiskasvanute õppimise ja elukestva õppe strateegiaga kurssi viisin, siis minu jaoks kõige inspireeerivam oli lugeda Doris Kareva artiklit elukestvast õppest. Seal ta rääkis just sellest, mida Aivargi rõhutab, et täiskasvanute enesetäienduse üks komponente peaks kindlasti olema ka õppida tegema koostööd. Oskus kollektiivselt suuri asju korda viia, on asi, millega tuleks tegeleda palju rohkem. Praegu on meie ühiskond soodustanud "ära panemist" ja üksinda nokitsemist, kuid selleks, et hakkaksid toimuma tõelised kvalitatiivsed muutused, on vaja edendada koos tegutsemise oskusi.

Kuidas teha ise cappuccinot?

Niisiis, üks minu selle aasta pisikene unistus on täide läinud ja peaaegu et oskan teha ise kodus cappuccinot. Nagu iga asjaga, ma arvan, et profiks saamine vajaks umbes 10 aastat  harjutamist :).
Lühidalt rääkides on cappuccino Itaaliast pärit hõrgutav kohvijook, mis sai oma nime sealsete munkade pruunide kapuutsidega kuftide järgi.

Mis on cappuccino?
Cappuccino on kohvijook, mis koosneb:
 1/3 espressot
2/3 piimavahtu
Kuidas alustada?
Alustuseks tuleks jahvatada kohv ja keeta espresso. Espresso on 3 korda kangem kui tavaline kohv ja see juuakse ära kohe pärast valmistamist. See, kas espressot katab ilus heledam pruun vaht, näitabki ära, kas espresso on värske ja hästi valmistatud. Tavaliselt tehakse espresso äsja jahvatatud espresso ubadest ja spetsiaalse espresso kannuga. Vastava  varustuse puudumisel saab kodus hakkama ka presskannuga. Tähelepanu siis sellele, et kohv oleks kolm korda kangem ja tuleb lasta kohvil piisavalt tõmmata.
Milline tass valida?
Tõelised cappuccino austajad muretsevad endale kindlasti keskmise suurusega (150-180 ml) portselantassi. Väikesesse cappuccino ei mahu ja suures muutub jook pigev piima- kui kohvijoogiks.
Pärast espresso valmimist tuleb kuumutada piim. 
Piima kuumus ideaalis oleks 65 kraadi. Selle saab tuvastada nii, et kui sa käega katsud siis see on kuum, kuid ei põleta. Juba üle 70 kraadi kuumutatud piima maitse muutub ja selle omadused cappuccino tegemiseks pole enam nii head. Kuum piim tuleb vahustada. Selle tarbeks võib osta poest spetsiaalse elektrilise piimavahustaja, mis maksab vahemikus 250-500 krooni. Või üritada seda piima ka mingil muul moel vahtu saada. Üheks võimaluseks on kasutada pisikest presskannu nii, et lükatada sõela üles-alla nii kaua kuni piim vahule läheb.
Mis vahe on cappuccinol ja caffe lattel?
Jookide koostisosad on samad, kuid kogused on erinevad. Caffe Latte on kaks korda suuremasse klaastassi serveeritud. Latte puhul valatakse klaasi alguses piim ja seejärel espresso, nii et need omavahel segunevad.
Viimistluseks
Peale võib raputada kaneeli või šhokolaadi puru.
Tükksuhkrut cappuccino kõrvale ei pakuta, sest see lahustub espressos halvemini.
Kui cappuccino ei tule välja või ei viitsi nii palju jännata...
Siis on alternatiiviks veel üks peene nimega ja väga lihtsalt valmistatav Caffe au Lait.
Selleks tee presskannus tumedast röstist kohv, kuumuta piim ja vala suurde ümarasse tassi vahekorras pool tassi kohvi ja pool tassi piima.

Kuidas muuta hobi revolutsiooniliseks teadussaavutuseks?

Tarkadel inimestel on tavaliselt ka suhteliselt arukad hobid. Nii pole ka imestada, kui päris tihti sellise hobi käigus kogemata ka revolutsiooni tehakse.
Fabrice Bellard on mees, kelle hobiks on Pii. Tänu sellele omapärasele hobile on ta maha saanud aga saavutusega, mis saab nüüd osakeseks matemaatika ajaloost. Ta väidab, et on arvutanud matemaatilise konstandi Pii  väärtuseks ligi 2.7 triljonit numbrit, mis on umbes 123 miljardi  numbri võrra pikem kui eelmine Pii.
Bellardil võttis Pii väärtuse täiendamine ja tulemuse kontrollimine aega 131 päeva, kuid suure töö tulemusena on ta leiutanud ka meetodi, kuidas senisest 20 korda kiiremini Pii maksimaalset väärtust arvutada.
"Oma esimese Pii teemalise raamatu sain 14 aastaselt ja sellest ajast alates olen jälginud erinevate arvutuste arengut " ütles Bellard.
Põhjus, miks ta Pii arvutamisega nii palju vaeva on näinud, on hoopis lõbusam- tema jaoks on see mõnus meelelahutus ja Pii on ka arvutiteaduses heaks vahendiks, millega paljusid praktilisi programme paremaks teha või proovile panna.
Loe pikemat intervjuud Bellardiga eilsest BBC uudisest  Pi calculated to 'record number' of digits

Kui õpilane on valmis, ilmub ka õpetaja...

Enne jõule lugesin üht põnevat filosoofiliste sugemetega seiklusjuttu. Selles seiklusjutus õppis peategelane tundma iidseid seadusi, mille järgi inimeste ja ühiskondade areng toimub. Esimene printsiip, mille ta ära õppis, rääkis sellest, kuidas kõigil inimestel, kellega juhuslikult kokku satutakse, on meile midagi õpetada. Kuna tegemist oli ühe psühholoogi fantaasialennuga, siis liiga tõsiselt seda raamatut võtta ei saa. Ometi võib vahel ka kõige jaburamates ideedes peituda oma tõetera ja mind puudutas see idee nii palju, et ma otsustasin selle reaalsuses proovile panna. Niisiis... kolm päeva hiljem sõitsime me Tartusse ja võtsime peale ülimalt rõõmsameelse ja hakkaja hääletaja. Otsustasin siis anda sellele ideele võimaluse end tõestada ja tegin hääletajaga juttu. Optimismist pakatava tüdruku nimi oli Triin ja ta oli teel sõbranna sünnipäevale. Üritasin ta jutust leida seda iva või midagi, mida sellel noorukesel plikal oleks mulle õpetada ja lõpuks suure pingutamise peale filtreeris mu aju välja sõnumi: "Kui sina oled positiivne, siis tõmbad sa ligi ka positiivseid sündmusi!"  See polnud mu jaoks eriti midagi uut. Ometi õpetas see kohtumine mulle seda, et ma olen võimeline jätma meelde suvalise võõra inimese nime ja 2 sekundiga kaardilt üles leidma selle tänava, kuhu noor daam tuleks ära viia.  Kuna see kohtumine ja õpikogemus tundus mulle liiga pingutatud ja üldsegi mitte müstiline, siis minu meelest ei leidnud minu uurimisprobleem sel korral tõestust.

Sissejuhatus oli pikk, kuid nüüd jõuan ma asja tuumani. See juhuslik kohtumine tuli minu ellu täna õhtul ja oli vägagi õpetlik. Ma istusin sõbrannaga kohvikus ja rääkisin talle ühest oma uue aasta soovist. Rääkisin, et mul on siiani hingel Roomas hommikuti joodud cappuccinod ja minu lubadus uueks aastaks on, et ma õpin ära, kuidas ise kodus seda võrratut jooki valmistada. Juhuslikult istus meie kõrval lauas üks mees, kes luges ajalehte. Peale seda, kui ma olin ilmselt liiga valju häälega oma kirglikust soovist jutustanud, pöördus too mees meie poole ja lausus vabandades, et tema sattus juhuslikult meie juttu pealt kuulma. Nii...  ja peale seda jutustas ta täpselt ära, kuidas siis see kodune cappuccino tegemine käib!

Kas see juba tõendaks juhuslike kohtumiste tähenduslikkuse teooriat?

Sellest seiklusjutust olen kirjutanud ka arvustuse, mida saab lugeda Raamatumaailmast

Mmm... mulle meeldib internet!

Kuigi väidetavalt on 80% internetiportaalidest mingid pornosaidid.. siis mind see ei sega. Vähemalt siiani mitte, sest minu huvid on teised… on pisut hariduslikumad :). Täna on viimane laupäev, mil pühadega seoses „Tagatargemad“ puhkusel on. Selles aga ongi interneti võlu, et see annab vabaduse- ei pea olema seotud mingite telekavadega, vaid saab vaadata huvitavaid asju just siis, kui selleks vajadust on… Niisiis, mida mõnusat ja harivat leiab internetist? Võimalused on piiritud! Eriti, kui ei ole ka mingit keelebarjääri. Aga palju õpetlikku on ka ERRi portaalis ja ka Tagatargemate kodulehel. Näiteks saab vaadata järjest kõiki järjelugusid, mis on mõnusalt teemade kaupa üles pandud. Nii saab osaleda mitmenädalasel leiva-, keraamilise mosaiigi- , või säästliku eluviisi koolitusel kõigest poole tunniga. Kõige uuem muudatus puudutab rubriiki „tsitaadid“, mis on saanud uue koondnimetuse „Miks õppida?“ Seal all on parimad videod ja tsitaadid saates olnud persoonilugudest. Niisiis saab järjelugudest praktilist infot ja „Miks õppida?“ rubriigist eeskuju ja innustust tublide ja hakkajate inimeste õpiteekondadest.
Sageli oleneb see, kui palju ja millist infot inimene internetist leiab, tema harjumustest. Kui inimesel on näiteks selline harjumus, et ta külastab kord päevas näiteks Delfit ja vaatab meile, siis ei õpi eriti midagi. Ja kui pühade ajal teleka lahti teed ja vaatad, et „no mitte midagi ei tule sealt telekast“, siis on see ka pisut piiratud vaatenurk. Telekast ei pruugigi midagi peale vanade kontsertide ja igavate showde tulla, kuid see ei tähenda, et olukord on lootusetu. Sellisel hetkel on üheks alternatiiviks just internet, kust saab järele vaadata kõik need saated, mis seni kiirete aegade tõttu nägemata on jäänud.. Mulle näiteks meeldib vaadata järjest ära terve eelneva nädala Luuletused, mis tavaliselt on pärast spordi uudiseid. Kuna uudised spordist ei paku mulle eriti pinget, siis ma eelistan ka luuletusi vaadata pigem internetist, kui jääda neid pärast AK-d kannatamatult ootama. Pühade ajal on raadiosaadetest minu täielik lemmik agaRaadio Ööülikool .Valin sealt jälle põnevamad loengud välja ja kuulan mõnuga. ERRi teaduse portaalis on ka lingid kõigile huvitavatele ja harivatele saadetele, mida siis enda äranägemise järgi endale sobival ajal alati vaadata saab.
Üldiselt on internet juba nii iseenesest mõistetav, et isegi filosoofidel ja teadlastel on blogid, kuhu nad oma mõttelennu kontsentaratsiooni üles laadivad. Nii et kõige uuem informatsioon on pidevalt kõigest interneti kaugusel.