Palu täiskasvanul inimesel joonistada poiss, kes annab tema kõrval seisvale tüdrukule kingituse. Suurima tõenäosusega joonistab ta poisi vasakule, siis joonistab kingituse ja seejärel tüdruku. Sama eksperimenti Araabia maades läbi viies on tulemus vastupidine. Samas kui paluda seda sama asja joonistada mudilastel, kes pole veel kirjutama õppinud, võib üks laps joonistada üht pidi ja teine teist pidi ja see ei ole kuidagi kultuuri poolt mõjutatud.
Milles siis on asi?
See, kuidas me maailma tunnetame ja kujutleme, on seotud sellega, kas meie kultuuris loetakse vasakult paremale või vastupidises suunas.
Tavaliselt on lause ülesehitus selline, et tegija on lause alguses ja see, mida tehakse tuleb peale teda. Näiteks: poiss annab tüdrukule kingituse.
Seega enamus läänekultuuris elavaid inimesi kujutab ette tegevust toimumas vasakult paremale ja suurem osatähtsus situatsioonis on vasakul oleval inimesel.
Kõik on väga õige, kuid sageli on erandiks vasakukäelised - täpsemalt öeldes, vasaku käega joonistajad. Siis alustatakse joonistamist paberi paremast servast (sest nii on mugavam) vasakule poole ja nii joonistatakse poiss paremale ja tüdruk vasemale, vaatamata sellele, et kultuuriruumi tõttu loetakse vasakult paremale.
ReplyDeleteOlen vasakukäeline ja tegin lugedes katse mõttes läbi: kultuurikontekst kehtib ka minu kohta: oleksin joonistanud poisi vasakule ja tüdruku paremale, alustanud oleksin kindlasti vasakult ehk siis poisist.
ReplyDeleteTegelt on vasakukäelisi muidugi erinevaid...
Aga mina olen näide sellest, et ka vasakukäelised võivad alluda kultuurikonteksti üldisele mõjule.
Tänud vasakukäelistele :)! uuringule on nüüd lisandunud uus ja huvitav vaatenurk, mis vajaks kindlasti edasist uurimist.
ReplyDeletenüüd ma proovin jubateist korda üht veikest kommi saata...Astrid ütles, et kõik saavad seda teha
ReplyDeleteAstridil oli õigus...kõik kommima
ReplyDelete