ja üks on kõik...

jätkan siit, kus eile pooleli jäi...

Kõige olulisem asi, mida ma selle projekti käigus lausa füüsiliselt tajusin, oli see, kui vale on üldistada ja teha järeldusi puuduliku informatsiooni põhjal. Inimesed on juba sellised, et elutempo on kiire, infot on palju ja ressurssi süübida millesegi põhjalikult napib. Nii juhtubki selline olukord, kus arvad, et oled jube tark, aga tegelikult täiesti eksinud.. või vähemalt nii juhtus minuga, sest kui mul oli juba kogutud killukeste põhjal mingi pilt kokku pandud, selgus, et see pilt oli väga moonutatud ja ühekülgne. Intervjuud tõid palju selgust, sest kõigil inimestel, kes olid nõus oma mõtteid jagama, olid erinevad kokkupuuted ja kogemused seoses hõimurahvastega. 

Selgeks sai see, et üldistada ei tohi ja ei saagi, sest kõikide hõimurahvaste olukord on erinev. Erinevad on poliitilised ja majanduslikud olud ja erinev on ka see, kui palju hõimurahvad ise enda kultuuri ja keele säilumise pärast muret tunnevad. Kuigi Venemaal elavatel soomeugrilastel peaks olema suurem sugulusside eestlaste kui venelastega, on palju hõimud siiski äärmiselt venestunud. Ja kuidas siis mõista seda, et me oleme näiteks vepslaste, manside ja handidega keelesugulased? Mitte midagi ei saa aru, kui nad räägivad! Paljud eestlased saavad enam vähem aru soomlastest ja ka liivi keel on hästi sarnane eesti keelele, kuid üldiselt on väliste omaduste põhjal ja nn. tavainimesel, mitte keeleteadlasel, raske mingit seost tajuda. Selleks, et see side saaks end ilmutada, on vaja põhjalikumat süübimist, sest seosed õblukesed ja varjatud.  Siia sobib hästi lõik Jaak Johansoni mõttekillust, kus ta ei räägi keelelisest seosest, vaid läheneb asjale jälle omamoodi:"No need seotud olemise tunded on ju erinevatel päevadel erinevad. Et millal sa tunned, et sa oled kellegagi vere poolest seotud, millal sa otsid hingesugulast. Ja millal sa otsid vaimusugulast ja need võivad olla väga erinevad asjad. Ja neid kõiki peame me siit maailmast otsima ja vahel on ühest abi ja vahel on teisest abi. Aga nii udmurtide kui ka Lehola Lembituga seob võib olla teatud luuseri tunne. Väga sageli tundub, et mõnikord kui keegi on tõesti väga aus ja siiras inimene, et siis tal läheb elus ikka väga sandisti."

 Alguses, kui ma hakkasin selle teemaga tegelema, siis mul tuli selline kurblik meel, et oi kui kahju, et pisikesed hõimud ei suuda oma haruldast keelt ja kultuuri kaitsta üleüldise globaliseerumise, nigela enesehinnangu ja Venemaa võimu vastu. Mida rohkem ma teada sain, seda keerulisemaks kõik läks ja nüüd.... ma ei oskagi  enam seisukohta võtta ja igal ühel on võimalus oma seisukoht leida või seda muuta osaledes Hõimupäevadel ja vaadates Hõimupäevade programmi ETV2 pühapäeval algusega 20.15