Eilne intervjuu läks suurepäraselt. Saime 45 minutit huvitavat materjali ja ma ei teagi, kuidas sealt see 10 minutit, mis saatesse läheb, välja lõigatakse, sest valik saab olema väga keeruline. Õhkkond võtte ajal oli mõnus. Tundus, et kõik kuulasid huviga ja jutt läks edasi ka siis, kui kaameraid ja valgusteid kokku pakiti. Erki rääkis pärast võtte lõppu loo sellest ajast, kui ta Taanis mereväes õppustel oli. Ta sai tuttavaks ühe arstiga, kes uskus väga tugevalt suhtlemise tervendavasse mõjusse. Nimelt oli seda arsti palutud kunagi tulla vaatama, mis võiks viga olla ühel vasikal, kes on juba mitu nädalat apaatne ja ei võta jalgu alla. Mees küsis kohe, et kus vasika ema on ja sai vastuseks, et too oli 2 nädalat tagasi maha müüdud. Järgmiseks hakkas ta vasika nina hõõruma ja temaga rääkima. Paari tunni pärast nähti, kuidas vasikas püsti tõusis ja oma nina aia äärde hõõruma läks. Peale nina sügamist läks ta edasi teiste loomade juurde. Kõik olid muidugi väga imestunud, et kuidas see võimalik on. Mõtlesin sellele kui õhtul koju jalutasin. Vahel ongi ju nii, et kui satud rääkima inimesega, kellega suhtlemine annab energiat, paneb see nägema maailma hoopis rõõmsamates toonides. Sellisel juhul ei ole suhtlus mitte ainult informatsiooni vahetamine vaid vahetatakse ka midagi nähtamatut. Ma ei tea, mis see nähtamatu on.. võib olla hoolimine? Selleks, et kuulata, mida teine öelda tahab on ju vaja hoolida sellest inimesest või vähemalt teemast, millest jutt käib. Öeldakse, et kõige paremad suhtlejad on need, kes oskavad kuulata. Võib olla ongi see just selle pärast, et tegelikult selleks, et tõesti täie tähelepanuga inimeste kuulata, on vaja, et see inimene sulle ka meeldiks. See seletab ka seda, miks meeldivate õpetajate ainetest paremini aru saadakse. Ja kui suhtlevad kaks inimest, kes kuulavad teineteist suure tähelepanelikkuse ja mõistmisega, siis hakkab energia liikuma. See tekkiv säde tekitab uusi mõtteid ja inspiratsiooni. Suhelda on mõnus!
No comments:
Post a Comment