Elu on kummaline. Tihti tulevad head mõtted just siis, kui sa neid kõige vähem ootad. Tegelikult peamiselt ja ainult siis nad tulevadki. Vahel tundub lausa, et elu on ebaõiglane, sest pingelises olukorras jookseb aju nii kokku, et pähe ei turgata isegi rumalaid ideid... Milles siis asi? Asi on keemias!
Mõtlemine ja õppimine on keerulised protsessid, mida mõjutavad paljud tegurid. Selleks, et mõttevool oleks vaba ja lennukas, peavad täidetud olema mõningad eeltingimused. Kuna mõjurid, mis määravad õppimise ja mõttetegevuse edukuse on niivõrd mitmekülgsed, alustades emotsioonidest, mis mõjutavad hormoone, mis omakorda mõjutavad aju tööd, lõpetades kõikvõimalike füüsiliste teguritega, siis hetkel ma ei tahaks neid kümneid erinevaid tegureid lahata.
Paljude juhtumite puhul me ei pruugi isegi mõista neid põhjuseid, miks mõte takerdub või õpimaterjal selgeks ei saa, sest põhjus, mis takistab head tulemust saavutamast võib olla meist sõltumatu. Näiteks lugesin ma huvitavat artiklit sellest, kuidas autistid suudavad tänu oksütotsiini annusele paremini õppida interakteeruma neid ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas. Selleks, et autist tõstaks silmad ja vastaks inimesele, kes temaga suhelda tahab, on vajalik vaid natuke rohkem üht hormooni. Kas pole lihtne? Ja samas nii keeruline...
Tähtsaks eksamiks valmistumisel ei tohi kindlasti mitte närvi minna. Mida rohkem püüad mitte närvi minna, seda kindlamalt ja suuremal määral sa seda teed.
Head mõtted tulevad lõõgastudes.
Mida rohkem aine meeldib, seda kiiremini see selgeks saab jne.
Selliste postituste pärast hoiangi siin saidil silma peal. :)
ReplyDeleteKeegi peaks vaataama, kus aju osades oksütosiini retseptorid asuvad ja mis pidi nad aktiivsust mõjutavad :p
ReplyDelete