Ära maga maha! Homme on TEDx. Kui kogunemistele ei viitsi minna... vaata netist!

27. veebruaril toimub Tartus TEDxTartu konverents ( http://www.tedxtartu.org/), mille otseülekannet saab  jälgida internetis või koguneda sõpradega Tallinnas ühes koos vaatama IT Kolledžisse - kokku võib tulla kuni 200 TEDx-i huvilist (see on rohkem, kui Tartus kohapeal rahvast olla saab ;). Anna oma tulekust teada aadressil http://www.facebook.com/event.php?eid=298343047739&ref=mf 27. veebruaril - IT Kolležisse võib kogunema hakata juba 11:00st!

Ajakava
11.30
    1. SESSIOON: "Homo sapiens sapiens sapiens"

Jaanus Harro - "Kuidas me saame nii erinevad olla"
Toivo Maimets - "Teaduse, teadushariduse ja ühiskonna suhtlusest"

Marko Rillo - "Lipsuga liivakastis"

13.40
   

2. SESSIOON: "Ideede liikumine eilsest homsesse"

David Vseviov - "Ajalugu ja assotsiatsioonid"
Aune Past - "Kuidas luua Avatar nii et suureneks õnnetunne maailmas?"
Rain Rannu - "Väikesed tehnoloogialahendused suurtele probleemidele"

16.45
  3. SESSIOON: "Tuleviku lätetel"

Kristjan Port - "Stress ja tehnoloogia

Identiteedi otsinguil andragoogid kogunevad Paradiisis

Selle delfiliku pealkirja all edastan järgmise teate:

Järjekordne andragoogika sümpoosion teemal "Täiskasvanute koolitaja - kasvamine, arenemine ja olemine" toimub 30.märtsil 2010 Tervise Paradiisis (Side 14) Pärnus.

Seekordsel sümüpoosionil arutatakse küsimusi, mis on seotud täiskasbanute koolitaja/ andragoogi identiteedi kujunemisega. Koos osalejatega otsitakse vastus küsimusele, kes me täiskasvanud koolitajatena oleme? Andragoogika sümpoosioni viib läbi Larissa Jõgi Tallinna Ülikoolist.

PhD Larissa Jõgi töötab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonnas andragoogika osakonna juhataja ja dotsendina. Tema tööd-tegemised on seotud ülikoolis õpetamisega ning mitmete projektidega, mille sisuks on uurimine ja millegi loomine-koostamine-katsetamine. Larissa Jõgi kuulub Euroopa Täiskasvanuhariduse Uurimise Liidu (www.esrea.org) juhtkomiteesse ning on Balti Täiskasvanuhariduse Uurimise Assotsiatsiooni (http://barae.vdu.lt) president.

Andragoogika sümpoosion toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Täiskasvanuhariduse populariseeerimine" raames ning on osalejatele tasuta.

Registreerumine kuni 22.märtsini 2010 toimub veebis:

http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dE9XbkRld3MxY01WU1dYNWJFTl85bnc6MA

Õppige nii, mõeldes sellele, et neid ameteid, millel teie tööle hakkate, neid ei ole veel olemaski. Õppige seda, mis teid ennast huvitab ja olge avatud.

Kui palju ja kui kaua peaks vaeva nägema, et hakata lõpuks elama sellist elu, millest unistanud oled?

Läinud laupäevases saates Tagatargemad oli persoonilugu Erki Kaikkonenist, mehest, kes on näinud palju vaeva ja jõudnud lõpuks sihini- iga päev tema elust on reaalsuseks saanud unistus.

Erki lugu ettevalmistades kummitas mind pidevalt üks küsimus. Juurdlesin selle üle, et kõigil inimestel on mingid unistused, mis on nende jaoks nagu mingil määral olulised, kuid tegelikult igapäevaselt ei võta nad nende täide viimiseks mitte midagi ette. Pidevalt seisab ees sada muud kohustust, mis kõik peab ära tegema enne, kui saab lõpuks hakata oma unistuse poole pürgima. Erki aga on hoopis teisest puust ja see tekitas minus imestust. Kuidas leida endas see jõud, millele toetudes hakata oma elu muutma kohe siin ja praegu. Erki teekonna jaoks oli vajalik esialgu mõista, mida ta üldse elult tahtis. Ta jõudis selle mõistmiseni tänu vastaspooluse tunnetamisele- ta sai lõpuks väga täpselt aru, mida ta ei tahtnud ja sellest lähtudes hakkas tegema edasisi otsuseid. Täna on Erki elav näide inimesest, kelle jaoks iga päev on eneseteostus ja õppimine. Tal ei ole kohustusi, mida ta ei salli. Ta ei tee tööd, millel  pole tema jaoks suuremat tähendust. Ta leiab alati võimalused õppimaks just neid asju, mis on ta enda meelest tema jaoks on vajalikud. Kes laupäeval saadet ei vaadanud, siis nädala keskel peaks see ETV arhiivi jõudma ja saab internetist vaadata. Praegu panen siia mõningad tsitaadid saatest:

• Erki: Ma otsisin nagu seda iseenda kohta- seda, mida tehes ma tunneksin iseennast hästi ja mida tehes ma tunneksin tähendust. Praegu mulle tundub, et mind on juhtinud just see tähenduse vajadus. Et igaüks võib leida selle erinevalt, või kuidas ta selleni jõuab, aga minu jaoks on see tee olnud selle võrra keerulisem, et selleni jõuda. Ma olen tegelikult siiamaani teel...
• Hannes: Kui Erki oli kooli ära lõpetanud ja isegi töötanud pool aastat pagarkondiitrina, tuli talle sõjaväekutse. Sõjaväkke minnes anti Erkile võimalus teenida mereväes ja mereväkke minek sai ta elus ja õppimises pöördeliseks sündmuseks, sest seal said alguse ka tema sotsiaalteaduslikud õpingud.  Erki:  Hästi palju asju mu elus on olnud nagu tellitud. Et ma mõtlen ette ja siis see asi nagu tuleb. Ja see aasta mereväes osutus selliseks, et ma võin öelda, et ma oleks nagu kätel kantud. Et ma tundsin igal juhul, et see ei olnud mitte raisatud aasta ja – ühest küljest just see, et tundma õppida sellist fenomeni nagu sõjavägi. Praegu, tagasivaates, vähemalt sotsiaalteaduste õpingungute seisukohalt. Ja näha nii palju erinevaid inimesi, sest igapäeva elus me ei puutu kokku niivõrd erinevate inimestega, kes tuuakse kõik kokku ühte kohta.
• Hannes: sa siis õppisid lisaks sellele, et sa ei olnud lihtsalt sõjaväes?
  Erki: jah, see oligi koolitus. See oli mereväe allohvitseri koolitus, mis oma olemuselt oli siis valdavalt sellise sotsiaalteadusliku suunaga. Ja koolitati sisuliselt keskastme juhte ja samal ajal koolitati koolitajaid, kes oskaksid siis koolitada teisi. Me saime üsna tugeva pedagoogilis-andragoogilise kogemuse täiskasvanute kooitamise kontekstis. Et me ise sisuliselt õpetasime seda, mida me õppisime üksteisele. 09:32 see oli täiesti hämmastavalt üles ehitatud. Ma arvan, tol hetkel, kindlasti elus üks kõige erilisemaid õpikogemusi. Ja minu arusaam, et maailmas on veel lootust, tol hetkel tekkis seal.
• Hannes: Vaadates tagasi oma eelnevatele õpikogemustele ja analüüsides paljusid kohtumisi väga erinevate elualade esindajatega, mõistis Erki, et see, kuhu tema hing ihkab, on sotsiaalteadusi õppima.  Ülikooli astumiseks tuli aga kõigepealt lõpetada gümnaasium.
  Erki: Ma olen alati niiöelda ühiskonna reegleid natukene nihutanud, nii palju kui saab. Ja see on sihukene.. no ütleme hälbivus. Hälbivuses on alati sees ka loovus ehk uuenemine kultuuris. Ja mida ma siis tegin, oli see, et ma käisin salaja ülikoolis 2 aastat.
  Hannes: Salaja? Kelle eest salaja?
  Erki: No ma ei olnud kirjas ülikoolis. Et ma käisin täiskasvanute gümnaasiumis aga kuna seal on see  vabadus suurem.  Seal on kolm päeva nädalas kool, see tähendab, et mul on rohkem vabadust. Ma käisin natuke tööl ja ma võtsin umbes 2-3 loengut erinevates ülikoolides. Mul sõbrad käisid ülikoolis ja ma vaatasin sealt, mis mind huvitab. Et ma käisin nö pinda kompimas, et kas minu sisetunne vastab tõele, et see võib tõesti minu jaoks huvitav olla. Et ma käisin nö iseennast tunnetamas selles keskkonnas. Et kas ma tahan sotsioloogiat õppida või ma tahan hoopis midagi muud.
  
  Hannes: Pärast täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamist astuski Erki ametlikult ülikooli sotsioloogiat õppima- Tänaseks on ta õppinud Peaaegu kõikides ülikoolides va muusika akadeemia ja kõrgem sõjakool ja maa ülikool ka.

• Hannes: kas sa õpid enda jaoks või õpid sa ametit?                                                                        Erki: Ma õpin enda jaoks, kindlasti ma õpin enda jaoks. Ma olen seda meelt, nagu taanlased seda jagasid, et  kui inimene teeb seda, mis talle kõige rohkem meeldib, siis ta esiteks on terve, tal tuleb see välja, mida ta teeb ja ilmselt saavad ka teised sellest kõige rohkem kasu. Ma püüdlen selle poole, et kõik mida ma teen oleks minu jaoks meelelahutus- heas mõttes. Ma ei mõtle meelelahutust teleka vaatamise näol..                                                                                                                        Hannes: Kas see ei ole liiga hedonistlik käsitlus, et teed seda mida sulle meeldib?                              Erki: Ma olen mõelnud selle peale..aga kindlasti oled sa kuulnud sellisest fenomenist nagu häkkerlus. Et häkkerlus ei tähenda siis negatiivset vaid selle negatiivne  vorm on kräkkerlus ja häkkerlus on selline vahva raamat kirjutatud nagu “häkkeri eetika”. Ja seal kirjutatakse just seda, et need on inimesed, kelle jaoks need tegevused, mida nad teevad, on nagu kirg, nagu meelelahutus. Umbes nagu Einstein, et ta ei teinud seda ju ellujäämiseks ja ta ei teinud seda selle pärast, et teistele midagi teha, vaid tema jaoks oli see kindlasti nauding. See oli midagi, mida tal oli raske mitte teha.

• Erki: Ma olen umbes sama meelt, nagu on TLU rektor Rein Raud, et õppige nii, mõeldes sellele, et neid ameteid, millel teie tööle hakkate, neid ei ole veel olemaski. Õppige seda, mis teid ennast huvitab ja olge avatud.

• Erki:  Ma arvan, et me inimestena ei ole siia maailma sündinud ühegi eriala või õppekava jaoks, vaid pigem need õppekavad saavad olla asjad, mis toetavad meie liikumist nö. enese teostamise poole.

• Hannes: Sa ei karda, et sa oled õppimise sõltlane?                                                                                Erki: Ma natuke kindlasti olen, selles mõttes, et mul on kogu aeg soov mõista. Ja mida rohkem sa mõistad, seda rohkem tekib seda, mida sa ei mõista. Ja see tõesti on nii! Aga ma suhtun sellesse rahulikult, sest see ei ole eluohtlik. Täiesti kindlalt!

• Hannes: Kas sa saad ükskord valmis ka oma õppimisega või õpib inimene kogu elu?                       Erki: Ma arvan seda, et see on nagu see metafoor, et kui õun saab valmis, siis mis temaga juhtub? Ta hakkab kokku kuivama, ta hakkab kahanema ja lõpuks ta läheb mädanemagi. Ma loodan siiralt, et ma ei saa kunagi valmis. Ja ma soovitan kõigile, et ärge saage valmis.

Õppimise keemia...

Elu on kummaline. Tihti tulevad head mõtted just siis, kui sa neid kõige vähem ootad. Tegelikult peamiselt ja ainult siis nad tulevadki. Vahel tundub lausa, et elu on ebaõiglane, sest pingelises olukorras jookseb aju nii kokku, et pähe ei turgata isegi rumalaid ideid... Milles siis asi? Asi on keemias!

Mõtlemine ja õppimine on keerulised protsessid, mida mõjutavad paljud tegurid. Selleks, et mõttevool oleks vaba ja lennukas, peavad täidetud olema mõningad eeltingimused. Kuna mõjurid, mis määravad õppimise ja mõttetegevuse edukuse on niivõrd mitmekülgsed, alustades emotsioonidest, mis mõjutavad hormoone, mis omakorda mõjutavad aju tööd, lõpetades kõikvõimalike füüsiliste teguritega, siis hetkel ma ei tahaks neid kümneid erinevaid tegureid lahata. 

Paljude juhtumite puhul me ei pruugi isegi mõista neid põhjuseid, miks mõte takerdub või õpimaterjal selgeks ei saa, sest põhjus, mis takistab head tulemust saavutamast võib olla meist sõltumatu. Näiteks lugesin ma huvitavat artiklit sellest, kuidas autistid suudavad tänu oksütotsiini annusele paremini õppida interakteeruma neid ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas.  Selleks, et autist tõstaks silmad ja vastaks inimesele, kes temaga suhelda tahab, on vajalik vaid natuke rohkem üht hormooni. Kas pole lihtne? Ja samas nii keeruline...

Üks lihtne retsept, mille ma enda jaoks olen leiutanud on selline: mõnus olemine = head mõtted. Kui on lausa suurepäraselt hea olla, tulevad ka geniaalsed ideed.
Tähtsaks eksamiks valmistumisel ei tohi kindlasti mitte närvi minna. Mida rohkem püüad mitte närvi minna, seda kindlamalt ja suuremal määral sa seda teed.
Head mõtted tulevad lõõgastudes.
Mida rohkem aine meeldib, seda kiiremini see selgeks saab jne. 

Kooli pooleli jätnud kutseõppuritele antakse uus võimalus õpingute lõpetamiseks!

Tähelepanu kõik, kes kahetsevad, et on kutsekooli pooleli jätnud- nüüd antakse teile uus võimalus see lõpetada!

Järgmise nelja aasta jooksul saavad Euroopa Liidu tõukefondide toel oma õpingud lõpetada 400 kutseõppeasutuses õpingud katkestanut, kellel on varasemalt läbitud vähemalt pool ettenähtud õpingute mahust, vastavasisulise käskkirja allkirjastas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Tegu on Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi poolt rahastatud programmiga „Kutse“, mille kohaselt luuakse riikliku koolitustellimuse raames õppekohad kutseõppeasutustes, samuti rakenduskõrgkoolides kutseõppeõppekaval õpingud katkestanutele. Sel moel saaksid oma õpingud lõpetada 400 inimest.

Tänane olukord tööturul näitab, et Eesti majanduse üheks suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu nappus – 46 protsenti tööealisest elanikkonnast on ilma kutse- või erialase hariduseta. Majandustõusu tingimustes kasvas õpingute katkestajate arv tööle asujate arvelt, kellest paljud on täna raskustes. Samas on tegemist perspektiivika sihtgrupiga, kes saaks väikese aja- ja rahakuluga tõsta oma kvalifikatsiooni, et siis edukamalt tööturule naasta.

Uue jätkuõppe programmi raames saavad viimase kuue õppeaasta jooksul kutseõpingud katkestanud võimaluse lõpetada õpingud riigieelarvelisel õppekohal, sihtgruppi haaratakse ka rakenduskõrgkoolide kutseõppeõppekavadel õppinud. Õppur peab olema läbinud vähemalt poole õppekavas ette nähtud õppe mahust, kuid õpinguid ei pea seejuures jätkama samas õppeasutuses, kus õpinguid alustati. Paindlikkust lisab programmile VÕTA (varasema õpi- ja töökogemise arvestamine), mis lubab koolidel õppekava täitmisel arvestada ka varasemat töökogemust. Programmi raames toetatakse katkenud õpinguid kuni aastani 2013. Haridustee jätkajatele kehtivad kõik tavapärased õppurite õigused ja kohustused sealhulgas õigus õppetoetusele.

Neli aastat vältava programmi kogumaksumuseks on 30 miljonit krooni, sellest Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid on 25,5 ning riigieelarve vahendeid 4,5 miljonit krooni.

Programmi nimetus „Kutse“ on akronüüm lausest „Kutseõpe uuesti, tõuge Sinu eduks“ ning see on osa „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetmest „Täiskasvanuhariduse arendamine“.

postituses kasutatud allikana: kalev.ee

"Kui teil on üks kell, siis te alati teate, mis kell on... kui teil on mitu kella, siis ei tea te kunagi, mis see õige kell on"- Toomas Niit

Vist paljud on täheldanud Tagatargemate persoonilugudes mõningast korduvust- tublid õppurid tunnistavad, et neid on kannustanud edasi õppima ühe väga lihtsa asja kogemine. Nad on adunud, et mida rohkem nad teada saavad, seda enam nad mõistavad, kui vähe nad tegelikult teavad. See on tõeline paradoks! Ma olen püüdnud leida mingit rahuldavat põhjendust, et miks see ikka nii on .... 

Alguses mõtlesin, et küllap on see selle pärast, et teadmiste laienedes läheb silmapiir avaramaks ja sa näed kaugemale- näed kõiki neid suuri tarkusi silmapiiril, kuhu sul on veel pikk tee. Ja mida pikema tee oled juba maha käinud, seda raskem on peatuda ja silmapiiril kõiksugu suurepäraseid teadmisi vaadates otsustada, et enam edasi ei lähe. See on nagu kuradile sõrme andmine, alguses annad sõrme, aga lõpuks avastad, et oled andnud end tervenisti. 

See on küll ilus põhjendus, aga ei rahuldanud mind tervenisti. Mulle tundus, et midagi sellest põhjendusest on puudu. Et õppima ei innusta ainult teadmine, et maailmas on tohutult palju asju, mida ma veel ei tea. Ja mulle tundub, et mul õnnestus leida veel üks üsna asjalik põhjus, mis pisut täiendab eelnevat- see on minu psühholoogia õppejõu kellade tsitaat. Ma usun, et paljud inimesed ei õpi edasi, mitte selle pärast, et nad teavad, vaid hoopis selle pärast, et nad ei saa mitte muffigi aru ja üritavad jõuda lõpuks loogilise seisukohani. Näiteks, kui sa lähed ülikooli, siis sa õpid seal tohutul hulgal erinevaid teooriaid. Paraku ei ole need teooriad sugugi üksteist toetavad. Sageli on paljud asjad pigem üksteisega vastuolus. Näiteks  filosoofia ja psühholoogia- üks koolkond väidab üht ja teine ristivastupidist ja õppejõud ka ei tea, et milline siis see õigem on. Sellisel juhul tekib olukord, kus eneses ja maailmas selguse saamiseks on lausa eluliselt oluline edasi õppida, et saada nendest koolkondadest targemaks ja langetada otsus, et kumb siis see õigem variant on. 

Õppimine on progress- see on tema loomuses, et peab edasi liikuma. Ja kes juba ratastel on ja veereb- seda ei peata miski. 

Ma olen oma õppejõule selle inspireeriva ütluse eest tänulik ja vähemalt kümne erinevat aega näitava kella eest ka :) !

Nädalavahetusel tulekul Intellektika 2010

INTELLEKTIKA, mis toimub Tartus 12. ja 13. veebruaril, on üritus kõigile õpihimulistele, kel on soov saada heaks spetsialistiks, ennast täiendada, olla konkurentsivõimeline nii Eestis, Euroopas kui mujal maailmas.

Intellektika missiooniks on väärtustada haridust, loovust ja kutseoskust; seada ausse ettevõtlik, oma ametit hästi oskav ning pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendav inimene.

Haridusmessil mängitakse läbi ka tööintervjuud ja saab ülevaate välismaal töötamisest.Oma boksiga on Tartu messikeskuses ka Eesti Töötukassa. Nende spetsialistidelt saab lähemat teavet karjääri nõustamisvõimaluste ja tööintervjuude kohta.

Toimumiskoht: Tartu Näitused messikeskus, Kreutzwaldi 60. Pilet: 25.-

Rahvusvaheline tasuta konverents "Da Vinci kood"

6. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) renessanssgeeniuse Leonardo da Vinci arvatava autoportree analüüse tutvustav rahvusvaheline konverents „Da Vinci kood“.

Eesti on esimene, ja maali autentseks tunnistamise korral eeldatavasti ka viimane välisriik, kuhu teos jõuab. 

Maali ennast eksponeeritakse 5.-12. veebruarini Kadrioru Kunstimuuseumis.

Maaliga on tänaseks analüüside kaudu tegelenud paarkümmend uurijat Itaaliast ja Eestist. Peale keemiliste ja tehnilise uuringute loodi portreest 3D simulatsioon, et leida võimalik kattuvus teadaolevate da Vincit kujutavate joonistustega. Kahe erineva suuna – klassikalise ja kaasaegse suuna teostajateks olid eestlased. Klassikalise portreeskulptuuri teostas Tallinna Ülikooli maali ja maalitehnoloogia õppejõud Orest Kormašov, arvutisimulatsiooni Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng Helen Kokk. Kõik maaliga teostatud uuringud kinnitavad, et maalil kujutatakse Leonardo da Vincit ning suure tõenäosusega on see maalitud da Vinci enda poolt.

Konverentsist saab pikemalt lugeda ja registreeruda SIIT