Naljakad uuringud, tõsised tulemused ehk mida on teadlased avastanud loomade ja õppimise kohta

Ma usun, et teadlaste tehtud uuringutest on nii mõnigi kord midagi asjalikku kõrva taha panna. Vahel jõutakse mingite päris asjalike järeldusteni väga kummalisi teid pidi. Näiteks huvitav fakt, et suhtlemine ja koostöö õppimine arendab aju palju enam kui üksinda nokitsemine. Faktid on vääramatud, sest briti teadlased mõõtsid sotsiaalsemate ja mittesotsiaalsete eluviisidega loomade ajud ära ning on veendunud, et koertel on tänu sotsiaalsusele suurem aju kui kassidel.
Miks nii?  Kõrge sotsiaalsusega liigid on läbi teinud hoopis suurema arengu kui üksildasema eluviisiga loomad. Oxfordi Ülikooli teadlased proovisid ühte tabelisse mahutada suure hulga imetajate 60 miljoni aasta pikkuse evolutsioonilise kujunemisloo ning uuringust, kus võrreldakse rohkem kui 500 liigi keha ja aju omavahelist suhet, selgub, et need imetajad, kelle aju areng oli kõige suurem, elasid püsivates sotsiaalsetes kooslustes.

Kõige rohkem on aja jooksul arenenud ahvide, hobuste, delfiinide, kaamelite ja koerte ajud. Kasside, hirvede ja ninasarvikute ajud on sama aja vältel kõige aeglasemalt arenenud. Eelnevate uuringute põhjal on teadlased arvanud, et need loomad, kelle aju on kehaga võrreldes enam arenenud, on omavahelises kauges suguluses. Susanne Shultz ja Robin Dunbar on teisel arvamusel. Nad usuvad, et põhjus võib peituda hoopis selles, et sotsiaalsemad loomad kasutasid oma ajusid rohkem mõtlemiseks, mistõttu nende aju arenes jõudsamalt. 
See uurimus lükkab ümber senise arusaama, et kõikide imetajate aju on suurenenud ühtlaselt. Kõrge sotsiaalsusega liigid on läbi teinud hoopis suurema arengu kui üksildasema eluviisiga loomad. Selle põhjal võib oletada, et karjas elamiseks vajalik koostöö ning suhtlemisoskused on aja jooksul mõndade imetajate aju sel viisil mõjutanud, et nende mõistus arenes kiiremini.

Lumiste tervitustega,
Astra