Vaatame siis seekord üle olulisemad numbrid kolme Balti riigi ja Soome täiskasvanuhariduse uuringust. Kui möödunud korral oli põgusalt juttu vaid sellest, et uuringu järgi on kõige innukamad täiskasvanud õppurid eestlased, siis nüüd vaatame, millised on riikide tulemused eri õpivaldkondades.
Kõigepealt olgu öeldud, et igas riigis intervjueeriti telefoni teel umbes 500 püsielanikku vanuses 18 kuni 74 aastat. Arvestati hariduslikes ettevõtmistes osalemist viimase 12 kuu jooksul.
Mitteformaalses õppimises – raamatutest, internetist, raadiost ja telerist teadmiste hankimisel ning muuseumides ja ekskursioonidel tarkuste omandamises olid kõige aktiivsemad lätlased. 43% küsitletutest mainis just sellist hariduslikku tegevsut. Eestlased jäid siin lätlastest maha ühe protsendi jagu. Leedukatest nimetas sellisel viisil õppimist 35% ja soomlastest 28%.
Aga kui küsiti osalemise kohta täiskasvanuile mõeldud kursustel, mis olid seotud osaleja eluviisi või huviga (näiteks võõrkeeled, sport, autojuhtimine, muusika, kooriaul, tantsukursused, tervislikud eluviisid, arvutioskus jne), siis selles osas olid eestlased teistest kaugele ette rebinud. Huvi- või hobikursustel osales 29% eestlastest, 18% lätlastest, 16% leedukatest ning soomlastest tundis vajdust säärastel kursustel osaleda 13%. Õigupoolest olid uuringuga seotud soomlased üsna üllatunud, et eestlased nii suure osa oma palgast soostuvad kulutama õpingute tarvis.
Sama oli pilt ka nende kursuste osas, mis puudutasid erialaste oskuste täiendamist (täiendkursused, ümberõpe, sisekoolitused, erialased seminarid jne). 28% eestlasetest oli viimase aasta jooksul säärases õppes osalenud. Lätlastest 15% ning leeduktest ja soomlastest 10%.
Miks on seis selline? Pakuti välja, et soomlased on ära harjunud suure hulga heade võimalustega ja seetõttu on nende huvi hakanud raugema. Eestlased on aga ühelt poolt saanud aru õppimise vajadusest (tööalane karjäär, parem elukvaliteet) ja taibanud, milliseid muidki hüvesid (sotsiaalne kapital) õppimine pakub ning teiselt poolt osanud ära kasutada näiteks Euroopa Liidu loodud võimalusi. Kuid sama on kohe juhtumas ka lätlaste ja leedukatega. Oma osa võib tulemustes olla ka masul – võibolla mindi õppima soovist leida tööd või sooviti täita tühjaks jäänud päeva.
Millelel me aga võiksime rohkem mõelda on see, kas nn lifelong learning sünonüüm on lifelong earning? Kas elukestev õppimine on elukestev rahateenimine? Küsitlus näitas, et õnneks peavad eestlased oluliseks ka sellist õppimist, mis pakub lihtsalt rõõmu, suurendab enesekindlust ning aitab hoida vaimset ja füüsilist vormi.
Oluline on üles leida oma eale ja vajadustele vastavaid õpivõimalusi. Olgu selle koha lõpetuseks toodud üks näide hoopis Ühendkuningriikidest. Nimelt töötas Kevin Shihan Garnwood seal välja spetsiaalse enesekaitsetehnika pensionäridele, kus tõhusalt kasutatakse...jalutuskeppi. Ja huvilisi kursustele jagub, aga vaevalt et nad kõik ainult enesekaitse pärast registreeruvad.
Aivi Parijõgi
ETV haridustoimetuse saatejuht-toimetaja
No comments:
Post a Comment