Kuidas õpivad Soome täiskasvanud?

Sellest oli võimalik aimu saada LINBA (Learning Insights in the Nordic Baltic Area) projekti raames aasta algul Joensuu õpiasutusi väisates. LINBA koondab Soome, Eesti, Läti ja Leedu täsikasvanuhariduse asjatundjaid, sealhulgas ka nende teemadega tegelevaid ajakirjanikke.

Joensuus tutvuti õpiasutusi külastades Soome täiskasvanukoolituse kogemusega. Põhja-Karjala Täiskasvanuhariduse Keskust võib võrrelda meie kutsehariduskeskustega. Aga sealne õppur on umbes 40-aastane ja enamasti on tal ka töökoht (70% õppijatest). Kooli on ta tulnud soovist või vajadusest ennast täiendada ja saada kutsetunnistus. Pagarite kursusel näiteks õppis naine, kes on juba tuntust kogunud martsipanikujukeste tegijana ja hoiab üleval ka martsipanile pühendatud kodulehte, kuid tundis puudust kutsetunnistusest.

Koolil on erinevaid rahastamisskeeme ja see võimaldab kõigi jaoks leida hea lahenduse. Kooli juhtkond rõhutas eriti kahte märksõna, millest nad oma töös juhinduvad: kompetentsipõhisus (et siin omandatud haridus võimaldaks olla edukas tööturul) ja personaalne lähenemine (konkreetse õppuri ja tööandja vajadused, töötatakse välja uusi viise, kuidas õpitut hinnata ja kontrollida).

Sama kool korradab ka suveülikoolikursusi, need on lühiajalised ja neil osalemine ei eelda kõrgharidust. Soomes tegutseb 21 suveülikooli. Põhja-Karjala Täsikasvanukoolituse Keskuse suveülikoolis, muide, kogub üha enam populaarsust autoremontimise kursus naistele.

Et saada pilti ka vabahariduslikut täiskasvanukoolitusest, tutvustati Joensuu Rahvakooli, mida  saab võrrelda meie rahvaülikoolidega. Eks viimased olegi just Soomest eeskuju saanud. Kuid rahastamine on Soomes sääraste koolide pika traditsiooni tõttu mõistagi kindlamatel jalgadel. Soomes ei sõltuta nii palju lühiajalistest projektidest.

Nagu meilgi, saab vabahariduslikus koolis õppida arvutiga seonduvat, käia erinevatel tekstiili- ja kunstikursustel, tudeerida võõraid keeli ja liigutada oma keha. Kuigi suurema osa õpingutest maksab kinni riik ja omavalitsus, jääb väike osa kursuse tasust (umbes 20%) enamasti ka osavõtja enda kanda.

Piirkonna omapära  - Venemaa lähedus - nõuab üha enam soome keele kursusi, mida võtavad venekeelsed inimesed.

Eesti koolitajatega sarnaselt nuputavad Joensuu Rahvakooli kursuste korraldajad, millise nipiga meelitada õppima mehi. Ja tunnistavad, et nad pole senini suutnud seda välja mõelda. Ida-Soome Ülikooli täiskasvanuhariduse professor Jyri Manninen soovitas neil mõelda sellele, milliseid teadmisi ja oskusi inimesed praegu vajavad, mitte mida nad võiksid soovida.” Soovidel ja vajadustel on vahe sees. Ka olete te ilmselt lihtsalt kopeerinud varasemaid menukaid kursusi, aga need on olnudki ju menukad naiste seas,” arutles Manninen.

LINBA projekti eesmärk on võrrelda eri riikide täiskasvanukoolituse poliitikaid, õppimisvõimalusi ja õppijate motivatsiooni ning tekitada ühiskonnas diskussioon täiskasvanuhariduse olukorra, väärtuste, eesmärkide ja osaluse teemal. Eestist on projektipartner Tallinna Ülikool ja seda esindavad andragoogika osakonna juhataja dotsemnt Larissa Jõgi ja lektor Kristiina Krabi.

Aivi Parijõgi

ETV haridustoimetuse saatjuht-toimetaja