Kvollikesed, kes läbisid nn ellujäämiskursused toksiliste kärnkonnade suhtes, elasid pea 5 korda kauem, kui õpetusest ilma jäänud isendid.
Kas saab olla veel ilmselgemat näidet, demonstreerimaks, et õppimine on ellujäämise seisukohalt väga oluline.
Loe vahvat artiklit kvollide meistrikursuste kohta Teadusportaalist .
Minu enda eluliselt olulised õppetunnid on viimase nädala jooksul sisaldanud kaht ainet: 1) mitte muretsemine 2) prioriteetidest lähtumine.
Nendes ainetes õppisin, et muretsemine ei tee asju paremaks vaid pigem halvendab sündmuste käiku. Tuleb alati säilitada positiivne suhtumine ja siis leiavad asjad ka hea lahenduse. See on taas täpselt see asi, et tuleb see, mida kardad (kui kardad halba, hakkavad jubedad asjad juhtuma, oled valmis heaks, lubad headel asjadel juhtuda) ja näed seda, mida tahad näha (kui ikka väga tahta näha, et mingi olukord on käest libisenud ja muutunud katastroofiliseks, siis kõik märgid, mis vaateväljas on, hakkavad sellele viitama. Nii satud aga nõiaringi, kus hakkad taastootma mitte lahendusi vaid probleeme.)
Lahendus: keskendu lahenduste ja vastuste nägemisele. Edukad inimesed näevad probleemides väljakutset ja edutud näevad väljakutsetes probleeme :) !
Nõustun täielikult sellega, et probleeme tuleks väljakutsetena näha ja et teadmatus võib elu lühendada. Muidu võiks otsida näiteid ka sellest, kuidas inimeste elu võib teadmiste täiendamisega parandada ja pikendada. Konkreetsete näidete tihedam väljatoomine inimühiskonnas oleks ka hariv.
ReplyDeleteSa oled viimasel ajal päris mõnusaid ideid kirjutanud üldisest õpetamisest ja erinevatest õppimistasanditest. Võimaluses võiks peale mõtteviisi õpetamist ka ülesandeid anda. Sa ehk oskad ajakirjandusest ja õpetamisest kasulikke kogemusi anda. Võib-olla oskad pikemalt kirjutada, kuidas mitte muretseda või prioriteetidest lähtuda?
Mul on potentsiaalselt halb harjumus su kirjutisi kritiseerida ja rohkem nõuda. Kirjuta kui liigselt väsitavalt palju nõuan või kui selline käitumine vastu hakkab.
Hei Märt,
ReplyDeletema vaatasin, et sa olid ka oma blogis õpetamise ja õppimise üle pikalt filosofeerinud.. see on väga vahva! Ja mulle väga meeldib, et sa viitsid nii moodi põhjendatult ja loogiliselt minuga kaasa mõtelda.( Viide Märdi blogile http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/03/opetamisest.html )
Miks mitte kaasa mõelda? Sinu tegevusvaldkond on minu tutvusringkonnas lähim sellele, millega ise tegelen ning ka sa üritad vahelduva sokraatilisusega asju õpetada. Pealegi sa oled mu reaalsustaju kohendanud ja see tõmbab ka siia tagasi.
ReplyDelete