Vajalik vaheldus

Pühade ajal ei vaadanud ma kordagi e-posti ega tegelenud internetindusega. See oli mõnus vaheldus. Sai täielikult pühenduda rahulikele jõuludele. Rõõmustav oli ka eile õhtul üle pika aja postkasti vaadates tõdeda, et isegi rämpsu postitajatel on puhkus.

Vaheldus on väga vajalik asi. Tegelikult on see igasuguseks arenguks lausa hädavajalik. Peale kolme aastat ülikoolis on mul lausa uskumatu soov tegutseda ja teha praktilisi asju. Panin seda vahelduse vajalikkust tähele juba siis kui käisin Otsa nimelises koolis ja pidin iga päev kolm tundi pilli harjutama.. Tegelikult ei ole võimalik üle poole tunni millelegi keskenduda, sest tõeliselt keskendudes kulub tohutult energiat. Käisin seal koolis 2,5 aastat ja siis läksin ülikooli. Võrreldes ülikooliga olid muusikaõpingud äärmiselt praktilised. Muusikakoolist saadud teadmisi kasutan ma iga nädal, kui käin muusikastuudios flööti õpetamas. Need teadmised lähevad iga nädalaga aina suuremaks, sest neile lisandub kogemus. Olen hakanud kogemusi tohutult hindama. Võib olla selle pärast, et selle kolme aastaga, mis ma ülikoolis tähtsaid nimesid ja teooriaid tuupides veetsin, on minus kasvanud vajadus vahelduse ja praktika järele. Mul on vajadus tegutseda. See on ka osaliselt põhjuseks, miks ma ei taha veel magistrisse minna. Ma lihtsalt tunnen, et ei ole mõtet minna magistrisse enne, kui ma ei ole välja mõelnud ülimalt praktilist magistritöö teemat. Töö peaks olema selline, et ma saaks selle kahe ettenähtud aasta jooksul ka ise reaalselt tegutseda ja mitte ainult istuda arvuti taga ja lõputult lugeda... Ja ma tahaks teha midagi sellist, millest oleks ühiskonnale reaalselt kasu, mitte et see töö jääb peale kaitsmist riiulisse tolmu koguma. Ülikoolis õpitu aga hääbub vaikselt, sest argipäeval seda vaja ei lähe. Nimed tuhmuvad, teooriad hääbuvad, õpitu ununeb märkamatult. Ja enne, kui pole rahuldatud vajadus tegude ja kogemuste järele, on aju uute nimede ja aastaarvude omandamisel tõrges.

Noortele töötutele antakse võimalus teha endale video-CVd

Koolitusprogramm ”Tulen turule!” õpetab noortele töötutele vajalikke oskusi tööturul läbilöömiseks ja aitab koostada video-CVd.

„Tulen turule!“ projektijuhi Terje Hengi sõnul ei ole video-CV Eestis veel levinud viis ennast tööandjale esitleda. „Praegusel ajal, kus tööd otsivad paljud, aitab video-CV kindlasti silma paista ning seeläbi suureneb võimalus ihaldatud töökoht saada“, usub Henk.

Koolitusprogrammis osalevad noored saavad teadmisi karjääri planeerimisest, arendavad oma esinemisoskust ja harjutavad tööintervjuud, osalevad töövarjudena ettevõtetes, teevad endale video-CVd, saavad teada oma parimad omadused ja oskused, tutvuvad Euroopa vabatahtliku teenistuse võimalustega jpm.

Koolitusprogrammi on võimalik kandideerida 18-30-aastastel töötutel noortel kuni 10. jaanuarini http://euroopa.noored.ee/tulenturule

Noorte töötute koolitusprogrammi „Tulen turule!“ viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koostöös CV Keskusega. Koolitusprogramm toimub veebruarist aprillini 2010.

Lisainfo:

Terje Henk
„Tulen turule!“ projektijuht
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo
terje.henk@archimedes.ee
http://euroopa.noored.ee/tulenturule

Tasuta jõulukaardi meistriklass laupäeval.

Kursuse raames toimuvad:
Pabervalmistamise meistriklass-õpetatakse käsitsi keskaegsel meetodil valmistama paberit 19. detsembril 2009 kell 11(kui olete huvitatud, helistage Sofjale, number 53322357)

Etnograafiline loeng- tutvustatakse õnnitluskaartide traditsiooni eesti, vene ja ukraina kultuuris 19.detsembril 2009 kell 15.00

Programm toimub kloostrikunstikoolis LABORA (Laboratooriumi tn 22):

Üritus on kõigile osalejatele tasuta!

Lisainformatsioon:
Anatoli Ljutjuk 56502572
Mari Tamm 53402494
e-mail - labora.tallinn@gmail.com

Ja mitte ainult vajadused...

Jätkan oma filosoofiliste tõdede otsimist sealt kus eile pooleli jäi..
Mul on selgelt meeles, kui saates oli Leili Alaoja-Rein, kes rääkis sellest, kuidas ta lõpuks jõudis lilleseadeni. Lõigus, mis mu tähelepanu köitis, ütles ta nii: "Kui ma esimest korda lilleseade tundi jõudsin, ma tundsin, et nüüd olen selle õige keele enda jaoks kätte saanud. Sinnamaani ma tundsin, et olen nagu hüpiknukk siin elus. Ma ei osanud ei üht ega teist, aga sellest hetkest alates, kui ma leidsin endale lilleseade, hakkas kõik minu elus laabuma."
Ma olen väga sageli kuulnud just noori inimesi rääkimas, kuidas nad ei leia seda päris oma kohta üles. Ollakse küll tark ja andekas ja mitmes asjas päris tubli, kuid midagi nagu oleks alati puudu... See puuduolemine käivitab inimeses vajaduse otsida üles see õige tegevus. Leili leidis selle oma asja üles ja avastas, et selleks on lilleseade. Mitte kõigil inimestel ei ole sellist õnne teenida raha tegevusega, mida nad armastavad ja naudivad.
Kuidagi tähenduslik on ka lause lõpp- hakkas kõik minu elus laabuma. On mõningad eksistentsialistlikud humanistid, kes peavad just elumõtte leidmist kõige olulisemaks, et inimene jõuaks rahu ja õnnelikkuseni. Elumõte on midagi, mis on alati olemas, kuid tuleb lihtsalt üles leida. Kui inimesel puudub elumõte, siis on ta elu kurb ja raske. Elumõtted on aga igal inimesel erinevad.. ei ole mingeid universaalseid elumõtteid, mida saaks näiteks sõbralt laenata. Elumõte on igal inimesel isiklik ja unikaalne ja ta peab selle enda seest üles leidma. Öeldakse, et pärast iseendaga kontakti saamist ja elumõtte leidmist, hakkavad probleemid lahenema ja inimene leiab oma elus õige teeotsa kätte. Millegi pärast tuli mulle seoses Leili looga selline assotsiatsioon... Vaata ka videot sellest saate osast SIIT

Mis paneb täiskasvanud õppima?

Kui sügisel Tagatargemate saatega alustasime, siis peamine küsimus, millele me vastust otsisime oli, et mis on see, mis motiveerib ja innustab inimesi veel täiskasvanuna ikka ja jälle õppima minema. Nüüd, kui kolm kuud on möödas ja pea 15 saadet juba eetris olnud, hakkab vastus sellele suurele küsimusele selgeks saama. Sellele suurele küsimusele ei ole ainult üks suur vastus, vaid põhjuseid on mitmeid ja kõik need põhjused on ühel või teisel moel väga tähtsad. Mulle tundub, et kuna küsimuse püstitus on iseenesest isegi pisut filosoofiline, siis kõige konkreetsemalt ja põhjalikumalt saaks sellele vastata tuginedes mingile kindlale teooriale. Olles näinud ja analüüsinud kõiki Tagatargemate saateid on mul tunne, et kõige paremini sobib sellele küsimusele vastama psühholoogias humanistliku suuna esindajate teooriad. Humanistid olid need, kes uurisid muu hulgas ka motivatsiooni ja õppimist ja arendasid oma mõtteid nii, et need oleksid nn. päris elule lähedased.  Üks kuulsamaid humaniste on kindlasti Abraham Maslow, kelle vajaduste hierarhia püramiidi teavad vist kõik. Lühidalt oli selle püramiidi mõte illustreerida ideed, et inimeste vajadused saab liigitada madalamateks ja kõrgemateks."Madalamate" vajaduste rahuldatus võimaldab asuda rahuldama järgmise astme vajadusi. Need inimese põhivajadused alustades kõige madalamast on siis: füsioloogilised vajadused (söömine, magamine jne.), turvalisuse vajadus, kuuluvusvajadus, enesehinnangu vajadus ja kõige kõrgem vajadus on ennast teostada, aktualiseerida.

See teooria läheb praktilises mõttes väga täppi ka vaadates saates esinenud inimeste motiive, ehk seda, millist vajadust õppimisega rahuldatakse. Kõige suurem protsent on neid, kes on läinud õppima selle pärast, et see võimaldab neil paremini rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi. Näiteks on nad leidnud tänu sellele uue töö ja saavad nüüd perele elatist teenida. Inimesi, kelle motiivid lähtuvad nn. kõige madalamatest vajadustest, on kõige rohkem, sest enne kui saab arengus edasi minna, peavad madalamad vajadused rahuldatud olema.  Maslow järgi tegelevad lausa 85% inimestest peamiselt just oma füsioloogiliste vajaduste rahulldamisega. Näiteks tsitaat 5. detsembri avaloost: Eve Sisa, Virumaa aasta õppija 2009: "Üldiselt õpivad aktiivsed inimesed. Üldiselt on väga palju ikka praktiline vajadus. Ja osa inimesi on sellised, kes tõesti püüavad käia igal pool, need on üksikud. Kes püüavad leida uusi teadmisi, sest need on paljud ilma rahata, need kursused" Kuna Eve on ise osalenud aastate jooksul väga paljudel koolitustel ,siis on tal juba nni pilt olukorrast selge. Intervjuu lõpetuseks ütleb ta nii ilusasti:"Nii lai, kui see silmapiir ja nii suur kui see mõttemaailm, niisugune on see elu. Kui Sa tahad, et ta on väike, su toas ainult, palun väga. Aga kui Sa tahad rohkem teada, siis praegu on igas vallas nii palju võimalusi." Mis minu meelest näitab seda, et Eve ei õpi enam ainult praktilistel kaalutlustel, vaid teda motiveerivad juba kõrgemad vajadused, mis on seotud tema sisemaailma arendamisega. Vaata saadet Evest SIIT

Kellele ei meeldiks tantsida?

Laupäeval sai alguse vist selle hooaja kõige higisem ja särtsakam järjelugu- Hannes läks tantsutrenni!
Kui küüslauk ravib terveks sajast erinevast haigusest, siis tantsimine arendab vähemalt 7 erinevat võimet. Näiteks: tantsimine arendab rütmitunnet ja koordinatsiooni. Lisaks on tantsima õppimisel väga oluline jäljendamise oskus. Õpilane peab suutma kopeerida oma treeneri ettenäidatud liigutusi. Lapsena toimub kõik õppimine tänu jäljendamisele ja see on inimesele väga loomulik õppemeetod, kuid täiskasvanuna uuesti sellist "primitiivset" meetodit kasutada ei olegi nii lihtne. See eeldab ikka väga suurt tähelepanu suunamist kahele objektile korraga- inimesele, kes näitab liigutusi ette ja enda kehale, et panna käed-jalad õigeid asju tegema. Lisaks kehale teeb tantsimise ajal trenni  ka mõistus. Kõik need sammud ja sammude kombinatsioonid on ju vaja meelde jätta! Niisiis on lisaks lihastoonuse tõstmisel ka mälufunktsioonidele toniseeriv toime.
Ka psüühikale mõjub tantsimine suurepäraselt. See on üks parimaid viise vabaneda pingetest, unustada mured ja lihtsalt lasta oma tunded valla ja avastada ennast. See võib vabastada kompleksidest ja anda enesekindlust. Kui tantsitakse koos parteneriga, siis õpetab see paindlikkust ja koostöö tegemist.
Esimesest trennist on Tagatargemate kodulehel üleval lühike, hoogne ja lõbus video Hannese esimesest trennist. Vaata seda tagatargemate kodulehelt ja terve saadet saab vaadata SIIT .

Tasuta koolitus fotograafiahuvilistele !

Koolitusele saab registreeruda SIIT